Tulin IT Kolledžisse ennekõike seepärast, et olukord, kus juhin juba mitmendat aastat it projekti Ajapaik.ee arendust, aga ise koodi kirjutada ei oska, muutus väljakannatamatuks. Süvenes veendumus, et see, et pean iga pisimagi muudatuse tegemiseks tülitama arendajat, ei ole mõistlik, sest kui alustuseks väiksemaidki asju ise teha suudaksin, saaks kogemustega arendaja tegeleda keerulisemate ülesannetega. Olles nüüd ka tarkvaralitsentside teemasse natuke rohkem süvenenud, ainult kinnistub minus arusaam, kui vajalik oleks ise koodida osata ning kui tohutult palju lisavõimalusi see võiks anda. Avavara ökosüsteem oma paljususes on tõeliselt hämmastav.

Võibolla on see natuke liiga karikeeritud võrdlus, aga mulle tundub, et tavakasutaja ja programmeerimisoskusega inimese erinevus on võrreldav poolfabrikaattooteid tarbiva ja ise kokkava inimesega. Igasugu valmistooteid on meil ju ka lõpmatuseni, aga värsketest toiduainetest ise valmistatud toidu vastu ei saa. Avavara puhul on ju tegelikult ka igasugu valmisjuppe palju olemas, aga selles võrdluses ei pea ma neid mitte poolfabrikaatideks vaid pigem just nagu igasugu erinevateks toiduaineteks, mida saab oskuste puhul enda maitse järgi kokku kombineerida.

Nagu ka kursuse foorumis kirjutasin, on üks minu sellesügisesi avastusi tänu meie Java kursuse õppejõule Kristerile veebipõhine esitlustarkvara Slides.com. Esmalt võlus mind selle efektselt minimalistlik stiil, keskkonda lähemalt uurides meeldis väga ka kasutusmugavus. Loomulikult on sellel veel puudusi, aga paljud asjad meeldivad rohkem kui üheski teises esitluste loomise rakenduses. Kui Slides.comi tausta uurima hakkasin, siis avastasin rõõmsaks üllatuseks, et rakendus kasutab avavaralist javascripti frameworki Reveal.js, mille Slides.comi asutaja Hakib El Hattab (üks intervjuu temaga) lõi algselt hobikorras veebipõhiste esitluste jaoks. Reveal.js-l on Githubis üle 24 tuhande stari ja üle 7000 forki. Projekti autor on ise teinud üle 1000 commiti, järgmised panustajad paarkümmend, kusjuures üle 5 koodipanustuse on teinud ainult 9 arendajat, aga on väga-väga pikk saba osalejaid, kes on teinud kasvõi nt ainult 1 koodiparanduse, rääkimata issue’dest, mida on suletud ligi 800 ning ligi 200 on veel lahendamata. Ehk et kasutajas- ja fännkonna leidev avavara saab niiviisi üha parem, kuivõrd kõike seda koodikogukonnas toimuvat saab ju sisuliselt pidada testimiseks, mis toimub vabatahtlike abil. Ning samas on millegi sellise peale võimalik luua ka tasuline mugavusteenus, sest Slides.com pakub graafilist kasutajaliidest neile, kes reveal.js peal ise html-is slaide kirjutada ei taha või oska. Ning tundub, et see graafiline liides samas ei ole avavaraline ehk et selles seisneb ka Slides.com äriline väärtuspakkumine. Vägev, et ka sellises nišis, kus IT-hiidude Microsofti ja Apple’i sama funktsiooniga tooted on ennast tugevalt sisse seadnud, on väikestel paindlikel ju uuenduslikel rakendustel ka siiski võimalik turule tulla ja loodetavasti edukalt.

Viimase nädala jooksul on vahelduva intensiivsusega rünnatud 2 aastat tagasi loodud veebipõhist krüpteeritud epostiteenust ProtonMail.com, oletatakse, et ProtonMaili rünnaku intensiivsus ja keerukus viitavad võimekusele, mis on omane pigem riikidele. ProtonMaili lõid 3 CERNis töötanud teadlast Indiegogo ühisrahastusplatvormil läbi viidud kampaania käigus kogutud raha toel pärast Edward Snowdeni paljastusi NSA globaalse nuhkimistegevuse kohta, rahastuskampaania täitis seatud eesmärgi rohkem kui viiekordselt. Tänaseks päevaks on neil väidetavalt pool miljonit kasutajat. ProtonMail kasutas algusest peale avavaralisi krüpteerimisalgoritme, aga tänavu suvel opensource’isid nad ka osa oma koodist. Ent seegi on omamoodi ilmekas näide sellest, kuivõrd keeruline on litsentsida it-tooteid, kuivõrd need koosnevad väga erinevatest kihtidest. Lihtne on panna pealkirja “ProtonMail is open source”, ent kui lugeda viidatud blogipostituse all olevaid kommentaare, siis selgub, et avavaraks muutus üksnes ProtonMaili front-end kood, aga back-end avavaraks ei saanud. ProtonMaili esindajad väidavad vastustes kommentaaridele, et see oleks turvarisk, millele vaieldakse omakorda vastu…

Viimaseks näiteks toon audio ja video kõikvõimalikuks konverteerimiseks mõeldud tarkvara projekti FFmpeg, mida hakkasime otsast uurima seoses plaaniga hakata Ajapaika ka ajaloolisi filmilõike kaardistamiseks lisama. FFmpegi puhul on õiguslik keerukus veelgi suurem, sest projekti komponentideks on ka erinevad codecid, mis nt võivad olla patenditud USAs, aga Euroopa Liidus jällegi ei kehti. Samuti tuleb välja, et paar aastat tagasi eraldus FFmpegist Libavi nime all uus haru, kuivõrd arendajate seas tekkisid rahulolematused projekti juhtimisega seoses. Ent tundub, et käesoleval aastal on arendus siiski FFmpegi projekti alla tagasi koondunud.

Kokkuvõttes tuletas see litsentside teema mulle endalegi meelde vajaduse vaadata üle oma veetavate projektide litsentsimine. Võtsime talvel vastu otsuse, et teeme senitehtu avavaraliseks, aga samas ei ole ma kindel, et ka meie Ajapaiga projekti eri harude (sh spin-off projekt Sift.picsi) eri komponentide repositooriumides kõigis ka korrektsed litsentsiteatised olemas on...