Käesoleva nädala teema puhul tekib esmalt soov osutada õppeaines Erialatutvustus ja õpingukorraldus (I020) külalislektorite loengutest kirjutatud kokkuvõttele, sest kuulatud loengud andsid tõesti elulise ülevaate väga laia IT-valdkonna eri tahkudel töötamise iseärasusest ning samas ka aastakümnete jooksul toimunud muutustest töö korralduses ja isegi iseloomus. (Samuti tahaks siinkohal ka ära mainida, et kahel õppeainel (I020-l ja I008) on suur ühisosa ja tundub, et ehk võiks nad kuidagi rohkem omavahel lõimitud olla.)

Õppejõud oli oma selle nädala lugemismaterjalis professionaalsuse määratlemise mõttekäikudes valinud minu meelest keerulisema tee. Samamoodi võiks joosta sisuliselt ummikusse näiteks professionaalse fotograafi määratlemisel: mida võtta arvesse, kas piltide headust (kuidas seda mõõta?) või kasutatavat tehnikat (selle tehnilist võimekust ühelt poolt ning kasutaja oskusi selle käsitsemisel) jne. Ma arvan, et professionaalsust on mõnevõrra lihtsam määratleda lihtsalt selle järgi, millega inimene endale elatist teenib või mis võtab tema ajast suurema osa. Kutseline fotograaf elatab end pildistamisest, mis ei tähenda, et tema pildid ei võiks olla keskpärasemad kui mõne hobifotograafi omad, samamoodi võib keegi, kelle põhitöö ei olegi niiväga it-keskne, olla vabal ajal oma lõbuks geniaalne koodija, kes teostab end kasvõi nt andmeteadlasena Kaggle’is (nt lugesin just mõne päeva eest seda intervjuud hiljuti edukamaiks kaggleriks saanud inimesega, kes andmeteadusega tegelebki oma põhitöö kõrvalt). Ent samas on elu muidugi liikumas selles suunas, et it-pädevus muutub üha möödapääsmatumaks baaskompetentsiks pea igal elualal, nagu osutas ka mullu oma kooliaasta avaloengu just IT Kolledžis pidanud president Toomas Hendrik Ilves.

Sedasama on huvitav näha ka oma kaugõppe kursusekaaslaste pealt, kellest suurem osa tuleb it-haridust omandama olles juba mingi valdkonna professionaalid, millega sageli kaasneb soov õpitut just oma valdkonnas rakendama asuda (ka minu endaga on see kahtlemata samamoodi). Suure tõenäosusega satuvad sellised inimesed tulevikus ka n-ö tõlgi rolli, kes tunnevad mingit spetsiifilist valdkonda ning on lisaks omandanud ka tehnilise kompetentsi ning suudavad kahe valdkonna vahel infot vahendada. Nagu rõhutas oma erialatutvustuse loengukursusel peetud loengus Targo Tennisberg, on it-protsessides sellised inimesed väga väärtuslikud, kes suudavad kommunikatsiooniahelas katta pikemat lõiku.

Sattusin ülemöödunud nädalal Helsingisse start-up messile Slush ja olin tõttöelda väga üllatunud sellest, kui paljudes ettekandeplokkides käsitleti ka it- ja tehnoloogiavaldkonna mitteärilisi, vaid ühiskondlikke mõõtmeid ja mõju laiemalt. Räägiti n-n impact economy’st, sotsiaalsest ettevõtlusest ja mittetulundustegevusest, sellest, kuidas tehnoloogia abil lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme ja kriise. Tegutsedes ka ise mittetulundussektoris andis see indu juurde ning pani selle üle rohkem mõtlema, milline vastutus on inimestel, kes tehnoloogiat paremini valdavad ja seda luua suudavad, ühiskonna ees laiemalt. On, mille üle edasi mõelda ;)