Selle nädala teema – tehnoloogia erivajaduste teenistuses – viis taaskord põnevatele avastusradadele, mis pakkusid huvitavat lugemis- ja mõtteainet. Meenus, et just mõne nädala eest Soomes lõppenud Open Finland Challenge 2015 konkursi žüriid juhtis Ilkka Pirttimaa, kes on pimedate navigatsiooni assisteeriva BlindSquare rakenduse looja. BlindSquare, mis nt 2 aasta eest võitis ka rahvusvahelise it-lahenduste konkursi World Summit Awards kategooria e-Inclusion and Empowerment auhinna, on sellel aastal oma rakendusse lisanud ka siseruumides orienteerumist juhendava tehnoloogia, mis toimib madala energiatarbega bluetooth iBeacon-majakaid kasutades (lühike tutvustav video). Õues navigeerimises oli BlindSquare uuenduslik selle poolest, et võttis kasutusele Open Street Mapi ja Foursquare'i andmestiku suutes audiogiidina pakkuda pimedatele nt infot läheduses olevate populaarsemate kohvikute või vaatamisväärsuste kohta. (Crowdsourcingu fanaatikuna oli minu jaoks väga huvitavaks avastuseks Kirke blogipostituse kaudu taanlaste loodud rakendus Be My Eyes, mis ühendab omavahel videochati vahendusel pimedad ja nägijad, kes saavad pimedaid abistada nn kirjeldustõlkega.)

See väga huvitav artikkel, mis annab laiema ülevaate sellest, kuidas tehnoloogia pimedaid abistab, teeb aga muuhulgas juttu ka sotsiaalmajanduslikest aspektidest, mis sellise assisteeriva tehnoloogia arendamisega seotud. Nimelt on lausa 70 % USA pimedaid töötud ning seetõttu ka mitte majanduslikult väga hästi toime tulevad ning Apple'i tooted, mis tunduvad kasutavat parimat assisteeriva tehnoloogia paketti, ei pruugi neile kättesaadavad olla. Teine probleem on, et ka assisteerivate rakenduste loomine ja arendamine ei ole sageli äriliselt jätkusuutlik.

Selles artiklis on aga välja toodud lugu sellest, kuidas ühe arendaja esialgu iseenda tarbeks loodud kirjaliku teksti ettelugemisrakenduse Voice Dream Reader leidis üles väga spetsiifiline kasutajagrupp düslektikute näol, kellel on raskusi kirjaliku teksti lugemisega, mille põhjuseks muuhulgas on tähelepanu hoidmise probleemid. Nii oli selle erivajadustega kasutajagrupi jaoks tarvis väga oluliselt vähendada korraga ekraanil oleva teksti hulka.

Olen isiklikult üksnes väga põgusalt kokku puutunud erinevate liigutussensoritega, mida kasutavad erinevate tootjate mängukonsoolid (Xbox Kinect, PlayStation Move & Eye), aga on ilmselge, et selliste tehnoloogiate areng pakub uusi huvitavaid võimalusi ka erivajadustega inimestele tehnoloogia kasutamisel.