Nagu Kirkegi ei saa mina ka oma liistudest lahti ja selle häkkerliku mõtteviisi teema puhul jõudsid mõtted ikkagi ka kultuuripärandi valdkonna ja konkreetsemalt openGLAM liikumise juurde. Seda ei saa küll otseselt it-projektiks pidada, aga selle algatuse eelduseks on it- ja digitaristu ning -kultuuri olemasolu. OpenGLAMi idee on nimelt vaba juurdepääs digiteeritud kultuuripärandile. Kusjuures jutt ei ole sugugi mitte sellest, et kogu digitaalne kultuur(ipärand) peaks vabalt kättesaadav olema, vaid üksnes sellest, et see osa kultuuripärandist, mille autoriõigused ei ole enam kaitstud, oleks vaba ka digikujul. Jah, tegelikult muidugi kirjutasin ma sellestsamast osaliselt juba oma autoriõiguste teemalises postituses. Aga toon siis mõned näited veel lisaks.

Üheks avangardsemaks maaks openGLAM “rindel” on olnud Holland, kus keskne Rijksmuseum on võtnud eriti avatud hoiaku digitaalsele pärandile juurdepääsu osas ning kus selle kohta on koostatud ka põhjalik raport “Democratising the Rijksmuseum”, mis veenvalt tõestab, kuidas avatum lähenemine toob kasu väga mitmes mõttes.

Muuseas on üheks probleemiks, mille vastu openGLAM võidelda tahab ja mida kutsutakse ka Johannes Vermeeri kuulsa maali “Piima kallav teenijatüdruk” järgi “The Milkmaid Syndrome”’iks, see, et kuulsatest kunstitöödest niikuinii levivad digitaalsed koopiad, aga häda on selles, et need kujutised ei ole originaalitruud, vaid on digitaalse paljundamise ja töötlemise käigus vahel pea tundmatuseni muundunud (näiteks värvipaleti poolest). Seega on mõistlikum lasta ringlusse n-ö “õige”, st parima võimaliku kvaliteediga digitaalne kujutis, milliseid muuseumides kunstivarade digiteerimise käigus ju luuakse, et inimesed veebi vahendusel kunstist osa saades saaksid siiski nii autentse kogemuse, kui see digitaalse vahendamise puhul võimalik on.

Selle lähenemisega aga haakub omakorda üks mu meelest samuti väga häkkerlik projekt, mille eesmärk ei ole ei rohkem ega vähem ambitsioonikas kui et kujundada uus veebiprotokoll, mis oleks n-ö hajusarhitektuuriga ja kasutaks p2p mehhanisme ja muud sellist, nii et lahendaks ühelt poolt nii varundamise kui ka koormuse jaotamise ja andmepäringuviivituse probleemid. Vähemalt nii saan mina oma veel väheste it-tehniliste teadmiste pinnalt aru IFPS-i ideest, mis eriti hästi võikski ju sobida nt avalikus omandis oleva digiteeritud ja kõrgeresolutsioonilise kultuuripärandi digikujutiste hoidmiseks ja levitamiseks.